Millal siis veel, kui mitte jõulude ajal laud looka kuhjata kõigest heast ja paremast, mida hing eelmisest jaanipäevast saadik on ihaldanud. Ka järgmise rannahooajani on veel piisavalt aega, et kerkida võiva kehakaalu poolt tehtud kahju on võimalik järgnevate kuude jooksul likvideerida.
Seapraad, verivorst, kapsas, sült, soust ja kartul toidulaual äratavad ka lemmikloomade kõrgendatud tähelepanu köögis toimuva vastu.
Hea pererahvas ning pühade meeleolus külalised on lahkemalt nõus niiskete silmadega lemmikule ühte teist rikkalikult jõululaualt poetama. Võibolla tundsid ära ennastki nii toimivat?
Lemmikloomade ületoitmine jõulude ajal on uskumatult levinud. Tagajärjeks võivad olla tõsisemat sorti seedehäired.
Kuid ületoitmisest veelgi ohtlikum on kontide andmine lemmikutele. Kont võib vigastada seedetrakti, põhjustades põletikke või jääda soolestikku kinni. Tüüpiliselt jääb kont pärasoole vaagna piirkonda kinni ega liigu enam edasi. Loom võtab väljaheite sooritamise asendi, kuid midagi ei juhtu. Kui jääkained organismist ei välju järgneb lõpuks mürgistus ja looma surm.
Veterinaari juurde tuleb sellisel puhul aegsasti pöörduda, sest siis on loomal veel piisavalt jõudu loomaarstiga kaasa töötada, väljutamaks soolestikust võõrkeha. Jättes selle viimasele minutile on loom juba kurnatud ning tõsises vedeliku puuduses, mistõttu tuleb sekkuda kirurgiliselt ning võõrkeha soolestikust eemaldada juba üldnarkoosis.
Paljud põhjendavad, et on aastaid koertele konte andnud ja midagi ei ole juhtunud.
Igapäeva praktika loomakliinikus näitab aga seda, et miski ei välista selle juhtumisest järgmisel korral. Ka ei ole vanema koera seedesekreet enam nii tõhus toidu lagundaja kui noorema looma oma. Nii võibki su sõber olla juba vanuses, kus kondi seedimine ei ole enam nii tõhus kui aastate eest.
Jälgige ka seda, et te lemmik ei jääks kaetud pühade laua äärde ilma järelevalveta, kus kiusatus seapraest suurem tükike haugata talle antud õpetusest võitu ei saaks.
Rahulikke lähenevaid pühi soovides ja et jõululaupäeval ei peaks loomakliinikusse tõttama.
Risto Hallimäe